Lehevaatamisi kokku

pühapäev, 27. august 2017

Prokuratuuri ja politsei sisekontrolli häbiplekk!!

Hetkel on Eestis on käimas kaks kuuma kohtukeissi - Savisaar ja politseiametnik, kes teadvalt valeotsuse tegi.

Kirjutis tuleb üldiselt pikk, aga kes tervet päeva lugemisele ei viitsi raisata ja kiiret infot tahavad saada, siis üritan teha võimalikult lühikese ülevaate sellest jaburast KRIMINAALSEST JUHTUMIST!

2016 aasta 14.veebruaril käis meesterahvas D ühes Haapsalu ööklubis pidutsemas. Varastel hommikutundidel käis ööklubi seina juures klirin - purunenud oli peegel. Klubi töötajatel ei olnud kahjutekitajat vaja kaugelt otsida, sest selleks oli meesterahavas D.
Asja lahendamiseks pakkus meesterahvas D kahjutasuna 100 eurot, aga pakkumisest keelduti, sest kahju tegelik suurus oli teadmata.
Kuna D oli üle keskmise joobes, käitus aeg ajalt agressiivselt, siis kutsuti asjade väljaselgitamiseks kohale politsei ja meesterahvas D toimetati arestimajja kainenema.
Kui politseimajas oli kätte jõudnud vahetuse aeg, siis edastati juhtunu kohta info edasi uuele vahetusele. Tunnid möödusid ja ööklubi omaniku poolt toodi politseisse avaldus, kus avaldati, et politseile teadaoleva isiku poolt (ehk siis D) lõhuti jalaga ööklubi peegel, millega tekitati klubile kahju 932 eurot.
Kui meesterahvas D oli kaineks saanud, hakati temaga menetlustoiminguid tegema. Politseiametnik koostas D-le kiirmenetlusotsuse, sest oli teada, et peegel oli lõhutud D poolt ja lisaks sellele oli asja kohta laekunud avaldus.
D kirjutas protokollile alla, surus arestimaja töölisel kätt ja läks oma teed.
Kiirmenetluse otsust ei kaevatud edasi, seda ei vaidlustatud.
Otsus jõustus.

Kõik peaks justkui lõppenud olema, aga ei ole.

Ligi AASTA AEGA HILJEM leiab prokuratuur, et politseiametnik on kiirmenetluse otsust koostades käitunud KRIMINAALSELT!
Lausa nii kriminaalselt, et ta on kriminaalsüüdistusega kohtu alla antud!?

Nagu süüdistus veel vähe jabur oleks, siis täpsustan, et sellel ajal, kui kriminaalasi püsti otsustati panna, oli meesterahvas D meie seast juba lahkunud ehk SURNUD!!!

Prokuratuur on omal algatusel läinud kohtusse kiirmenetluse otsusega, mida keegi ei vaidlustanud, mis oli jõustunud ja mille saaja on ammu siit ilmast lahkunud!!??

See oli siis lugu lühidalt.
Kellel lugemiseks rohkem aega, siis edasi saab lugeda sellest, mis toimus esimesel kohtuistungil.

Ilmselgelt ei ole see minu jaoks mingisugune niisama keiss, sest kohtupingis on üks minu parimaid sõbrannasid. Ma ei saa siiani aru, kuidas on võimalik, et süüdistatakse inimest, kes on nii malbe, nii alandlik, nii heasüdamlik, nii...inimene, kes annaks ka võõrale inimesele oma püksid jalast!
Sellisele inimesele tahetakse pähe määrida kurjategija silti ja veel mille eest!!?
Kui sellest  juhtumist teada sain, siis mõtlesin, et see peab küll mingi nali olema ja kohtusse selline jama kindlasti jõuda ei saaks.
Aga näe - eksisin, sest asi on kohtus ja istungki juba peetud!

Mõned nädalad varem ajakirjandus juba kirjutas, kuidas süütule mehele trahvi teinud Haapsalu politseinikku ootab kohtutee.

Esimene kohtuistung toimus Haapsalu kohtumajas 24.augustil. Olin ka kohal ja kuulasin kõrv kikkis tunnistajate ütlusi. Kohal oli ka kaks ajakirjanikku - üks "Õhtulehest", teine "Lääne Elust".
"Õhtulehe" ajakirjanik sai ilmselt üsna varakult aru, et lugu on pastakast välja imetud, sest ca poolteist tundi hiljem lahkus ta kohtusaalist. Pean ütlema, et "Õhtulehe" ajakirjanik kirjutas asjast ka väga objektiivse artikli.

Artikkel ise on siin

Mulle meeldis see, et "Õhtulehe" ajakirjanik viitas oma artikli lõpus sellele, et Haapsalu on väike linn (kus praktiliselt kõik tunnevad kõiki) paljudes juhtumitse figureerivad samad inimesed - kohtunik, prokurör...
Ise lisaksin siia seltskonda ka ajakirjaniku, kes "Lääne Elus" seda juhtumit kajastab.

"Lääne Elu" ajakirjanik kirjutas istungi kohta loo, aga artiklis on kohe tunda, et tegemist on väikelinnaga, kus keegi ei taha kellelegi niisama varba peale astuda ja kasvõi kogemata midagi valesti kirjutada.
Kui võtta arvesse  "Lääne Elu" juhtkirja, siis jääb mulje nagu kohtukeissi õigustatakse. Juhtkirjas lausa ehmatatakse lugejaid sellega, et kodanikele vormistataksegi protokolle ilma igasuguste tõenditeta. Ridade vahelt võiks suisa välja lugeda, et võeti suvaline inimene tänavalt ja talle määrati otsus peegli lõhkumise eest!!
Süüdistatav rääkis tegelikult kohtule seda, et igapäevaselt annab üks vahetus teisele vahetusel materjale üle. Kui keegi tuuakse ühe vahetuse ajal majja, aga vahetus lõppeb, siis tegeleb asjaga edasi uus vahetus, mitte ta ei rääkinud nagu protokolle vormistatakse ilma igasuguste tõenditeta!
Ajakirjanik oskas õnneks  räägitust enda jaoks vajaliku välja noppida ja politseiametnikest sihtmärgi teha!

Imelik tundub see, et kui "Lääne Elu" eelmisel korral selle teema kohta väikse nupukese kirjutas, siis oli see ka onlines. Nüüd, kus teema juba aktiivne on ja ajalehes suur artikkel, siis onlines seda teemat ei ole.
Ilmselt seetõttu, et teadjamad inimesed ei saaks asja kommenteerida ja avalikkusele infot jagada.

No mis siis ikka, infot on võimalik jagada ka muud moodi. Tuleb kohtus kohal käia ja sellest siis avalikult kirjutada.

Ühesõnaga käisin 24.augustil kohtus seda komejanti kuulamas ja kritseldasin omale märkmeid nagu üks korralik ajakirjanik kunagi. Kolm A4 sai täis!

Tunnistuste juurde.

Tunnistaja nr 1, ööklubi tööline, kes rääkis sellest, et meesterahva tegevuse tagajärjel oli klubis peegel purunenud. Mees olevat pakkunud 100 eurot, aga kuna reaalset kahju ei olnud teada, siis töötaja ei olnud pakutava summaga nõus. Mees ei olnud nõus oma kontaktandmeid avaldama ja seetõttu otsustati politsei kutsuda. Teatas klubi peegli lõhkumisest ka omanikule. Pealt ta peegli lõhkumist ei näinud ja seega ei osanud ta öelda, kas peegel purunes kukkumise tagajärjel või löömise.

Tunnistaja nr 2, ööklubi tööline,  kes rääkis sellest, et nägi silmanurgast kuidas meesterahvas koperdas ja käis kõva pauk. Peale seda kutsuti politsei ja kutsumise põhjus oli peegli lõhkumine. Tema politseiga ei vestelnud ja ei tea midagi. Tunnistas, et mees oli liigselt joobes.

Tunnistaja nr 3, kes oli politseipatrullis tööl, tunnistas, et said ööklubisse väljakutse ja väljakutse sisuks oli peegli lõhkumine. Kohale jõudes soovis mees peeglit kinni maksta ja võttis selleks välja oma rahakoti, kus oli sees palju raha. Kogu see raha kukkus klubi põrandale maha. Saades teada, et tal ei ole võimalik kohe tasuda, sai pahaseks. Klubi juures õues muutus agressiivseks ja lõi oma kaaslast. Keeldus politseiga politseimajja minemast. Politseimajja nõustus sõitma juhul, kui kaaslane samuti kaasa tuleb. Jaoskonda viidi seetõttu, et oli liigses joobes ja seetõttu, et tal oli kaasas suur hulk raha, mille tõttu oleks võinud langeda kuriteo ohvriks. Jaoskonnas oli mees agressiivne - karjus ja sõimas. Tunnistaja nr 3 kutsuti politseisse ütlusi andma ligi pool aastat hiljem ja kutsumise põhjus oli meesterahvalt raha kadumine (mitte kiirmenetluse otsus!).

Tunnistaja nr 4, politsei välijuht, kes oli tol ööl tööl. Ise sündmuskohal ei käinud. Esialgne info, mille sai, oli see, et klubis lõhuti peegel ära. Andis hommikul vahetuse üle ja ILMSELT edastas info uuele vahetusele.
Põhimõtteliselt oli tegemist tunnistajaga, kes ei teadnud mitte midagi, ei mäletanud mitte midagi, lemmik sõnad olid ILMSELT ja VIST ja EI MÄLETA. Ühesõnaga turvaline tunnistus.

Kui kohus oli kestnud 1,5 tundi otsustas "Õhtulehe" ajakirjanik lahkuda - ilmselt oli pilt selge.

Tunnistaja nr 5, arestimaja tööline. Kui meesterahvas D oli kaineks saanud, oli aeg ta vabastada. Koostati kõik vajalikud dokumendid ja D kirjutas kõikidele paberitele alla. Peale arestimaja dokumentide vormistamist hakati seoses peegli lõhkumisega koostama kiirmenetluse otsust (selleks ajaks oli kohale jõudnud ka klubi omaniku avaldus). Hommikul olevat D öelnud, et ei mäleta peegli lõhkumisest midagi.

Tunnistaja nr 6 , patrullis tööl olnud abipolitseinik. Esmane info, et agressiivne klient. Korraldus oli minna klubisse ja võtta tunnistused. Turvatöötajalt tuli info peegli lõhkumise kohta ja agressiivse meesterahava ära viimise kohta. Nägi lõhutud peeglit. Peeglist tehti ka fotod. Sai aru, et peegel lõhuti ära, seda ütles nii turvamees, kui ka teenindaja.

Tunnistaja nr 7, klubi omanik, avalduse kirjutaja. Info sai peaaegu kohe peale juhtunut, sest töötaja helistas. Tööline teatas, et klubis on lõhutud peegel. Tegi info põhjal politseile ka avalduse. tunnistas, et avalduses on tema allkiri. Avalduses oli kirjutanud, et politseile teadaolev meesterahvas lõhkus jalaga peegli, tekitades kahju 932 eurot. On meesterahavas D-ga peale avalduse kirjutamist ka suhelnud. D palus avalduse tagasi võtmist ja lubas kahju hüvitamist. Kahju hüvitatud ei ole. Kaamerasalvestust vaatas hiljem ja seal selgus, et meesterahvas kukkus ja lõhkus kukkumise tagajärjel peegli. Politseis kuulati ta üle mitu kuud hiljem.

Vahepeal vaadati üle prokuröri poolt tõendina esitatud videosalvestised. Esimene oli ööklubi salvestis, kus on näha, et D tegevuse järel läheb peegel lõhki. Ausalt öeldes ei saanud mina küll aru, kas ta lõi või kukkus. Vahet pole, fakt on see, et D tegevuse tagajärjel läheb peegel lõhki.

Teine salvestus on filmitud arestimajas, kus D-le kiirmenetluse otsust koostatakse. Videolt on näha, et meesterahvas kirjutab igale poole protokollidele ise alla, keegi ei pista ta sõrmi sahtlite vahele ega vääna käsi selja taha. Kui dokumentidega asjad ühel pool oli, surus meesterahvas D arestimaja töölisel kätt ja läks oma teed.

Süüdistatava (ehk politseiametniku) ülekuulamisest kujunes praktiliselt üheainsa küsimuse esitamine. Eks seal oli natuke muud ka, aga kajama jäi ainult üks - KAS AVALDUS ON TÕEND?!KAS AVALDUS ON TÕEND!?KAS AVALDUS ON TÕEND!!!?
Prokuröri järgmine kuum küsimus oli see, et miks te kirjutasite protokolli, et lõhuti jalga, LÕHUTI JALAGA, LÕHUTI JALAGA!? On ju tõendid, et peegel lõhuti kukkumise tagajärjel!

Kui prokuröril enam midagi küsida ei olnud, siis hakkas minu suureks üllatuseks (ja ka ehmatuseks) kohtunik sama tulistama - KAS TEIE ARVATES ON AVALDUS TÕEND?!? KAS AVALDUS ON TÕEND?! KAS AVALDUS ON TÕEND?
Mille alusel te protokolli kostasite? Ja uuesti - KAS AVALDUS ON TÕEND!?KAS AVALDUS ON TÕEND?!

No täitsa ebareaalne oli! Kohtunik peaks nagu erapooletu olema, mitte inimest sedasi ühe ja sama küsimusega tulistama! Lõpuks jäigi seesama süüdistatav politseiametnik lihtsalt vait, sest ta ei osanud enam midagi vastata.
Mul oli temast tõesti niiiiiii kahju. Oleks tahtnud ise tema asemele seal puldis seista ja tule enda peale võtta....Ta on meil nõnna õrna hingega ja ma täitsa imestan, et ta seal lõpuks nutma ei hakanud.
See kohtukeiss on täiesti lubamatu!

Issand jumal, see inimene võibolla ongi EBAPÄDEV, et otsuse tegemisel kolleegide infot ja kahjusaaja avaldust aluseks võttis, aga selle eest ei saa küll kedagi kurjategijaks teha!
Isegi distsiplinaarkaristuse jaoks oleks see liig.
Ainukene, mida teha saaks, tuleks ta kooli saata, et ta oma teadmisi täiendaks!

Jep, tagantjärgi tarkusena võib tõdeda ka seda, et protokollis olnud sõna "jalg" on saanud saatuslikuks.
Kui protokolli oleks kirjutatud lihtsalt lõhkus, siis oleks ilmselt kõik korras. Kui ma kukun ja asja purustan, olen ma ju selle ära lõhkunud.

Ei saagi aru, milleks selline keiss!?
Kas tõesti ei ole prokuratuuril päris juhtumeid?
Ilmselt on tegemist mingisuguse absurdse näidispoomisega. Aga milleks? Sellest ma küll aru ei saa. Ei usu, et see pisike mutter (ehk siis politseiametnik) kellelegi varba peale on astunud, et seetõttu teda otseses mõttes kottima hakati.

Kui kohus peaks mingi jaburduse tõttu politseiametniku praegu süüdi mõistma, siis peaks politsei sisekontrollil tööd jaguma vähemalt 30 aastaks, sest üle tuleks vaadata kõik need otsused, mida kohus muutnud on (sest tegemist on politseiametniku poolt ju teadvalt valeotsuse tegemisega) ja lisaks ka need kiirmenetluseotsused, mida keegi vaidlustanud ei ole (sest praeguse kriminaalasja puhul oli tegemist vaidlustamata ja jõustunud otsusega).

Kui kohus teeb õiglase otsuse ja politseiametnik mõistetakse õigeks, siis tuleks see politsei sisekontrolli inimene, kes selle asja suhtes kriminaalasja üldse algatas, patrullteenistusse üle viia, sest ilmselgelt ei ole tal sisekontrolli töö jaoks piisavalt pädevust.

Ilmselt tuleks ka kõik esimese astme kohtunikud kriminaalsüüdistusega kohtusse anda, kelle otsuseid teise astme kohtunikud muutnud on, sest esimese astme kohtunikud on ju teadvalt valeotsuseid teinud.
Ehk praeguse KarS § 311 prim 2 asemel lihtsalt § 311!

Üks asi on see, et prokuratuur tahab nalja teha ja klopsida kokku täiesti ajukaid kriminaalsüüdistusi, teine asi on aga see, kuidas need süüdistused mõjuvad inimesele, keda reaalselt süüdistatakse!

See juhtum peaks prokuratuuri häbiplekk olema!

NB!Kohus jätkub 30.augustil.

1 kommentaar:

  1. Muuseas, Haapsalu ja Tallinn mäletab peeglikangelase isikut siiamaani. Karistusregister väga pikk.

    VastaKustuta