Lehevaatamisi kokku

kolmapäev, 30. aprill 2014

Panga teatis

Kui nüüd Eestis käisin, siis maksin firma sissemakse lõpuks ära. Ma ise ei hakanud siin Soomes  neid asju ajama, nagunii oleks midagi valesti teinud või nässu keeranud. Eestis oli juhendaja olemas;)
Lootsin, et saab sellega asjadega nüüd ühele poole.
Tutkitki, Vasja!

Saatsin makse kohta ka kviitungi.
Oli selline tore leht, kus kõik vajalikud andmed kenasti kirjas.

Järgmisel päeval sain aga Pärnu Maakohtult teate, et  kande muutmiseks vajatakse panga teatist, sest maksekviitungist ei piisa.

Miks sellest ei piisa, aru ma ei saa?
Võibolla pätid teevad ka kodus selliseid. Ei tea.

Ok, tellisin siis pangast selle teatise.
Saatsin vabas vormis avalduse. Kirjutasin kõik vajalikud andmed kust, mida, millal ja kuhu makstud on.

Pangast võetakse ühendust ja öeldakse, et selline avaldus ei sobi. On vaja digitaalselt allkirjastatud avaldus saata.

Eeee.....Ok, saadan siis digitaalselt allkirjastatud avalduse.

Võetakse pangast uuesti ühendust ja öeldakse, et ma pean ID-kaardil sertifikaate uuendama, et nad ei saa seal midagi krüpteerida või midagi säärast.
Mis mõttes nagu? Ma saan kõik asjad ID-kaardiga aetud - ülekandeid teha, avaldusi digitada ja nüüd ei saa pank midagi krüpteerida kuna mul on midagi uuendamata?!

Lugesin www.id.ee lehelt, et kui ID-kaart on väljastatud peale 2011, siis peaks kõik OK olema - sertifikaadid toimivad kaardi kehtivusaja lõpuni.
Kuna ma sellistee tehnikavidinate suhtes täielik MÖHH olen, siis mina ei osanud midagi peale hakata.

Kuidas on võimalik, et ühest väikesest (ja mõttetust) ülekandest ei ole võimalik lihtsamalt seda teadet asutusest A asutusse B toimetada?
Elamislubasid osteti ka vist lihtsamalt :D

Milleks on asi vaja nii keeruliseks ajada? Miks nad selle teatise mulle krüpteeritult tagasi peavad saatma?
Tegemist oleks nagu riigisaladusega!
Pank sai ju aru, et tegemist on õige inimesega, kui digitaalselt allkirjastatud avalduse saatsin - teatist ei ole vastu võtmas mingisugune suvaline Malle või Toivo.

Lisaks sebimisele pean selle teatise eest ka loomulikult maksma. 4 eurot.
Ok, loomulikult see ei tapa, aga miks on jälle mingisugune juurde nuputatud TÄIESTI MÕTTETU rahapigistamise koht.
Olgem ausad - see on ju täiesti mõttetu.

Kuna pank ei saa seda teatist krüpteerida, siis palusin selle postiga Pärnusse saata. Selle eest maksan muidugi veel eraldi ;)
Ma üldse ei imesta kui nüüd uut digitaalselt allkirjastatud avaldust selle kohta küsitakse. Noh, et ma postiga seda Pärnusse palun saata :):):)

Minu arust on selle pisikese mõttetu paberi ümber liiga palju sebimist.

Muud ma ei tahtnudki öelda :)


pühapäev, 27. aprill 2014

Raamatukogus

Teate, see rögastav ja röhitsev mees on jälle kohal :D

Istub mul seljataga lauas. Tema vastas istub noor üliõpilane ja teeb koolitükke. Mul on temast täitsa kahju, sest tean, mida ta tundma peab.
Õnneks olen ma sel korral temast natuke kaugemal ja ei pea seda oksetunnet kogema.

Ilm on nii suurepärane, et täitsa kahju on siin raamatukogus passida, aga kuna asju on kogunenud, siis ma lihtsalt pean siin olema. Püüan kuidagi järje peale tagasi saada ja siis tulen ilmselt jälle õhtuste istumistega toime ;)

Maikuu terendab juba silmade ees. Kuukene veel Soomes ja siis KOJU :):)
KOJU, KOJU, KOJU!!!
Isssssver-susssver, ma vist olen nüüd see suurim igatseja.

Ma tahaksin Kodus olla,
kui õunapuud õitsevad.

Ma tahaksin Kodus olla,
kui muruke tärkab taas.

Ma tahaksin Kodus olla,
kui linnuksed munevad.

Ma tahaksin Kodus olla,
kui maapind kuivab veest.

Ma tahaksin Kodus olla,
kus ma saan maad kaevata, lõket teha, peenraid rohida, lastega joosta ja kõike muud lahedat teha :):):)

Trallalallallaalalallalalalaaaaa :)

laupäev, 26. aprill 2014

Tavaline laupäevaõhtu :)

Kerge laupäevaõhtu :)

Ok, ok, ei ole päris tavaline laupäev - turjale kukkus jälle üks aastake juurde.
ABSOLUUTSELT pole sellist tunnet, et juba 33!
Kümneka võiks julgelt maha võtta.

Aga kui kukkus, siis kukkus - mina aega peatada ei saa.
Õnneks on minus säilinud mu lapsemeelsus.
Kui ma varem arvasin, et kõik asjad peavad joone järgi reas olema, siis nüüd võtan asju 100 korda vabamalt. Asjad lähevad nii nagu need ise lähevad.

Enam ei viitsi ma küünte-hammastega kõige eest võidelda - kui vaja löön käega, pööran selja ja nokitsen oma asja edasi.

Aga mis ma siin ikka heietan, kekutan parem natuke.
Tegelikult ma pole eriline kekutaja, aga mõtlesin sellel korral ikkagi kekutan natuke, sest ma olen oma kinkide üle tõesti rõõmus.

Hommikul tuli Tarmo koos tüdrukutega mulle laulma.
Teate ju küll: "Palju õnne Sulle, palju õnne Sulle, palju õnne, kallis emme, palju õnne Sulle " ;)
Tarmo oli solist, tüdrukud maigutasid moe pärast suid, sest nende hääli polnud üldse kuulda.

Väike tordike küünaldega:

Esimene tordike, mis Soomes ostetud on - täitsa söödav ;)

Tüdrukute kaardid

Tüdrukute kingitused

Karolin-Janeli käisid ja küsisid kogu aeg, et mis ma sünnipäevaks tahan. 
Mitte midagi ei taha, ausõna.
Käisid mitu päeva ja ikka küsisid. 
Ma ei osanudki neile midagi vastata, sest neid mida tahaks on kas liiga kallid või  liiga suured asjad (a la oksapurusti, trimmer, tööseaduste raamatud jne).
Mõtlesin siis hoopis,et mis neile endile veel osta võiks ja nii ütlesingi, et tahan kõiki palle (korv-,jalg- ja võrkpalli) + võrkpalli võrku. 
Sain ;)
Võrgu paneme suvel Abbile üles ja siis saab nii võrkpalli toksida, kui ka sulgpalli mängida.
Kastiautot tahtsin tegelikult  ka, et liivakastis liiva kallata, aga seda mulle miskipärast ei kingitud :D

Vana ja uus - kuhu ma sellise hiiglasega lähen!?

Tarmo lajatas siis sellise nutika asjaga. 
Mingi aasta (või poolteist) tagasi oli ka mul korra üks nutikas, aga kuna ma juba esimese kasutusega selle peale vihastasin, siis pakkisin karpi tagasi ja kasutasin oma vana telefoni edasi.
Ei tea, kas ma seekord hakkan seda nutikat kasutama või mitte.
Ma nüüd ju ikkagi vanem ja rahulikum, äkki suudan ikka paar korda proovida, enne, kui karpi tagasi saadan ;)
Samas olen ma alati öelnud, et tehnika pole minu rida ja telefon on mul ainult helistamiseks ja sõnumite saatmiseks ;) Nüüd saab siis pilti ka teha. Netis ma vaevalt istuma hakkan ;)

Teen ise ka endale alati kingi :D
Äkki keegi teine ei tee, siis ise ikka teen :) 
Hahahhaha, Ok, see oli nali ;)

Soojenduseks kinkisin endale natuke plaate:

Iskelmä 2011-2013

Mõtlesin, et ostan omale kõikide aastate, mil Soomes elame, iskelmä plaadid (iga aasta soome keeles kõige mängitavamad palad). 
Hiljem hea need aparaati lükata ja nostalgitseda.
Mis hiljem? Praegugi kuulasin 2012 plaati ja tuli meelde, kuidas ma bussis lapiga ringi käisin, raadios samal ajal teatud laul kõlamas. 
Mul on nii hästi meeles, kui töölt öösel koju sõitsin ja raadiost jälle see hea laul tuli. Jätsin auto tee ääres seisma, kirjutasin paar lauset laulust üles (millest ma enam-vähem aru sain) ja hiljem vaatsin guugli abil, mis laul see on. 
Oli Suvi Teräsniska "Jos mikään ei riitä" ;)
Olid ajad...:D

Eestis premeerisin end selliste teostega:


Ja Soomes sellistega:


"Kristina" raamatu ostsin lihtsalt sportlikust huvist. Me kõik teame, kes ta on, aga vähesed teavad, kuidas ja mis hinnaga ta oma võidud saavutas. 
Raamat peaaegu läbi ka loetud ja minu arust väga huvitav. 
Nüüd peaks kuidagi autogrammi ka sisse sebima :)
Kui ma väga tahan, eks ma mingi valemiga sebiks kah ;)

"Õmblemine" - hakkan omal käel siis õmblemist õppima. Vaatame, mis välja tuleb ;) Äkki ma olen hoopis kaotsiläinud rätsep ? :):):)

"Eesti õied ristpistes" - tikkimine on selline käsitööala, mis mulle alati istunud on. Ma ei tea, kas ma neid õisi kunagi tikkima ka hakkan, aga kuna raamat oli soodukaga, siis võtsin ;)

"Kadunud" - Maailmas on muidugi tuhandeid kadunuid lapsi, aga selle tüdruku lugu on mulle sellepärast hinge läinud, et ta oli kadumise hetkel sama vana, kui Karolin ja nii ma võrdlengi teda Karoliniga. Praegu oleks ta niisiis 9. 

"Timm ja tema tegemised" - :D :D
Ok, see siiski tüdrukutele - Tikri soovitusel ;)

Seaduseraamatutega on asi selge - nende abil saan lihtsalt natuke targemaks. Pean ja tahan neid endale osta.

Ja sellise kingituse tegi mulle üks tööline, kelle palgaasju ma ajasin:

!!!???!!!??? :) :)

Need ei olnud otseselt sünnipäevaks mõeldud, aga juhtus nii, et sünnipäev sattus just lähedal olema.

See on ikka gigamegasupperhüpper kingitus! 
Täpselt need raamatud, mida ma vajan. Eriti see "Työaikalaki käytännössä"!  

Töölised on varem ka tänutäheks kommikarpe ja lilli ja śokolaadi ja muud sellist kraami toonud, nüüd siis põmatati raamatutega :)
Igatahes megagiga suured tänud Sulle nende eest ;):):):)

Ega´s midagi, sain siin natuke kekatud. Andestage, sõbrad, mulle selle eest ;)
Istume nüüd vaikselt natuke veel ja siis magama ära - homme ju raamatukogu päev ;) 
Eelmisel nädalavahetusel ei teinud midagi, seega tegemist jagub. 

Hipp-hipp-hurra :)


Kuidas mina õunapuid lõikasin ja lapsed pühademune otsisid

Tulles nüüd natuke eelmise nädalavahetuse juurde tagasi, siis laupäeval lõikasin ma naabritel õunapuid.

Soomes olles vaatsin kadedusega, kuidas inimesed aias askeldasid, mõtlesin - TAHAN KAAAA!

Laupäeval sain siis lõpuks käed soojaks.
Mitte Abbil, aga üle tee - naabrite juures.
Meil on nagunii plaanis enamik vanu õunapuid maha võtta ja uued asemele istutada, mis ma seal siis niisama lõikan ja aega raiskan. Vanad puud on omadega lihtsalt nii läbi.
Enne seda, kui meie selle talu ostsime, siis seisis see niisama oma 15 aastat. Vist isegi rohkem.

NB!Kuna see talukoht oli minule põhimõtteliselt elu ja surma küsimus, siis peaksin selle saamise loost vist omakorda sissekande tegema. Ligi 1,5-aastat asjade ajamist ja ootamist sai talu lõpuks siiski meile. See oli pingeline aeg.

Ja kuna talu oli seal ikkagi ligi 15 aastat niisama seisnud, siis oli see vaikselt metsistunud, kaasa arvatud õunapuud. Need olid kõik murdunud ja tegelikult ei anna neid päästa, sest mädanik oli juba igal pool sees.
Noh, sellised need õunapuud olid:

võsas ja murdunud

Kuna nad kõik nii õnnetus seisus olid, siis tegimegi põhimõtteliselt 1:0 ära - murdunud ja taevasse kasvavad oksad kohe ühe korraga maha. Tegelikult peaks ju igal aastal natukene võtma. Ei meil olnud kannatust.

Seega istutame sel kevadel uued puud. Vähemalt plaanis on :)
Ma arvan, et väga palju ei ole istutada vaja, kokku 10 puud.
Sedagi on vist palju ;)

Niisiis käisingi naabrite juures lõikamas. Neil on ka oma miljon puud. Ma arvan, et 1/4 jõudsin lõigata, siis tuli juba õhtu peale.
Naabritega on meil "käsi peseb kätt" süsteem.
Kui meie vajame abi, siis aidatakse meid, kui nemad vajavad abi, siis aitame neid ;)

lõikamist jagub

Veab, kui kaal väike on - saab puu otsa ka ronida ;)

Spetsialist kasutab ikka ladvalõikurit, aga kuna ma rott olen ja ei ole veel ladvalõikurit osta suutnud, siis ronin ise puu otsa. Ladvalõikuriga on see jama ka, et sellega jäävad tüükad -ei näe ju nii hästi kust ja kuidas lõigata. Oksakääridega ei jää, sest saan ilusti kannuse juurest oksa maha võtta. 
Samas on see võibolla vale arvamus, ma ei ole ju ladvalõikurit kasutanud ;) Aga kui ma nüüd loogiliselt võtan, siis puu all maas seistes ei saa ma ju horisontaalselt lõigata, ikka tuleb kuidagi pikuti ja siis jääb ju tüügas :) 
Ah, vahet pole ;)
Ühesõnaga praegu saan veel puu otsas ringi trallida ;) 
Mine sa tea, 5 aasta pärast äkki enam ei õnnestu.

ootab lõikamist

lõigatud 

ootab lõikamist

lõigatud 

ootab lõikamist

lõigatud 

ootab lõikamist

lõigatud 

Eks ma praegu natuke roostes ka, pole mitu aastat juba lõiganud, aga noh - küll see jälle käppa tuleb.

Kes tahab ka kätt proovida, siis hästi hea raamat on vot see (mille Marite mulle 2011 a kinkis):

Vääg hea raamat

Pühapäeval lõikasin ema juures ka kolm pisikest puukest ära. Noored puud alles ja võrad kujundamata. 
Isa seisis karmi pilguga kõrval ja muudkui hüüdis emale, et appi, siin lõigatakse kõik oksad maha - õunu ei saagi! :)
Kokkuvõttes jätsin ikkagi liiga palju oksi külge, ei julgenud lihtsalt rohkem lõigata - isast hakkas kahju :D
Mõnikord tundubki, et praktiliselt kõik oksad võetakse maha, aga tulebki võtta, nii kujundatakse võra. 

Mõtlesin vahepeal, et lähen lõikan salaja veel, et isa ei näeks, aga enne sai pühapäev otsa.

Viimast puud kärpides lõikasin omal aga põhimõtteliselt pool pöialt maha!!
Rääkisin isaga juttu ja nii omale sõrme susasingi. Sõrmest mitte ei tilkunud verd, vaid lausa voolas. Ma ei oleks uskunud, et ühest väiksest jäsemest nii palju verd võib tulla. 

Üldjuhul olen mina see, kes verd ei karda ja võib vabalt operatsioonegi vaadata (seriaalides siis, mitte päriuselt). Ema aga selline, kes hädaldab, et tema seda vaadata ei saa ja pöörab näo ära. 
Sellel korral oli aga vastupidi - mina hädaldasin, ei julgenud vaadatagi, tema tõi aga oma imeteibi välja  ja juhendas, mida teha :) 
Tõesti oli imeteip. Sidusin seda oma verdvoolava sõrme otsa (veri pidama ei jäänud!) ja natukese aja pärast oli verejooks peatunud. 
Aga, AI, kui valus oli!

Naljakas on muidugi see, et praktiliselt terve nädalaahetuse majandasin kääride-saagidega ja siis mingi pisikest puud pügades omal praktiliselt sõrme maha lõikan.

Õpetus - ära vahi mujale, kui oma tutikate ( :D ) Fiskarsi tangidega oksi lõikad ! :)

Igatahes oli see lõikamine hingele mõnus kosutus. 
Kui päriseks Eestisse tagasi tuleme, siis laiendan firmat selles suunas ka, et võtan aiandusala juurde - puude lõikus, niitmine, trimmerdamine jne. 
Palju sellega ei teeni, aga midagi vast ikka ;)

Need on ju praktiliselt samad alad - aiandus ja õigus, onju  :D

Ja lisaks võtan veel käsitöö, meisterdamise juurde.
Ja Tarmole ehituse, puu ala. 
Ja siis veel ürituste organiseerimise. Põhisuund oleks laps - mul on nii palju igasugu ideid, mis lastele teha ja nendega ette võtta. 
Oi, ma ei tea, kuidas ja milla ma kõike seda ära suudan teostada!
Aga ideid on, võibolla liigagi palju.
Ja kunagi võibolla ravimtaimede ja sellise ala...oeh :)

Lõpuks ongi firmal sada eri suunda! ;):):):)
Samas, kui iga alaga natuke teenib, siis vahet ei ole - peasi, et leib laual, lapsed riides ja arved makstud.

Ok, pühademunade juurde.

Mune korjati sellel aastale ema aias ja kaasa jooksid neli suuremat lapselast. Kaks vaatasid kõrvalt ja ei jaganud mütsigi välja, miks teised jooksevad :)

otsivad

leitud

Hiljem kallati kõik munad ühte patta ja jagati võrdselt ära. 
Jagamisel olid nii keedu-, üllatus- kui ka dinosaurusmunad.

Dinosaurusmunad olid sellised pisikesed munad, mis tuli vette panna ja mõne päevaga koorusid neist välja dinosaurused.

kooruvad

"sündinud"


Mõeldakse tänapäeval ikka asju välja!

kolmapäev, 23. aprill 2014

Imeline loodus

Üle pika aja magas Johanna eile vankris.
Ilm oli nii suurepärane ja mõtlesin, et panen ta sel korral õue magama. Endale võtsin raamatu kaasa, sest toas ei saa kohe kuidagi raamatutele pihta.
Loen praegu Kristina "Kiku" Śmiguni raamatut ja täitsa põnev on.

Ok, kui Johanna magama oli jäänud, siis istutasin tagumiku murule (tegelikult panin ikka teki ka alla) ja hakkasin aga lugema.
Iga natukese aja tagant kuulsin, et lind lendab puu otsast ära ja tuleb tagasi, lendab ära ja tuleb tagasi.
Hakkasin siis olukorda jälgima. Tegemist oli, muide, metstuviga. Abbil on ka iga aasta üks metstuvi paar ;)

Nägin, et linnuke lendas kõrrekesega puu otsa. Paari minuti pärast lendas juba väikse oksakesega.
Puu, kuhu ta need oksad ja kõrred viis, oli mänd ja tihedate männiokste vahel ootas teine tuvi, kes seda kraami vastu võttis.
Tegemist oli niisiis paariga, kes omale parasjagu pesa ehitasid.
Vot sellist asja nägid minu silmad küll esimest korda, kuidas kaks lindu endale pesa ehitavad - üks toob, teine sätib. Loodus on imeline :)
Mul oli niiiiiii kahju, et mul fotokat kaasas ei olnud. Sellest oleks nii mõnusa pildiseeria saanud!

Täna läksin samasse kohta lugema, lootuses, et pesaehitus veel käib.
Ei käinud pesaehitust ega polnud ka linde :(
Ei tea, kuhu nad kadusid....
Homme lähen ka sinna ja vaatan, et äkki on ikkagi tagasi tulnud.
Poolik pesa oli igatahes selline

Lõpuni ehitamata pesa...

Istusin maha tagasi ja hakkasin raamatut edasi lugema. Siis tuli aga rähn, kes lendas vaheldumisi kasele, männile, kasele, männile. Toksis nokaga natuke üht ja siis teist. 
Rähn on ilus lind, mulle meeldib.

Rähn kasel

Rähn männil

Ma võiksin tundide viisi vist looduses ringi tuiata ja seda pildistada.
Või siis vastavalt vajadusele, koha peal seista, kuulata ja seejärel pildistada.
Kunagi ehitan ma Abbile, sinna meie metsa tukka, puu otsa onni, kus ma kitsesid pildistama hakkan. Meie oma kitsed ju.
Pange tähele - ise ehitan :)
Seejärel ronin onni ja ootan, millal kitsed sööma/magama tulevad ;)
Mis sa hing veel tahta oskad, onju?

Loodus on selles mõttes ka veel imeline, et teeb sinuga 1:0 ära, ilma et sa sellest arugi saad.
Eile möllasime Johannaga õues, täna on tal selline vesine nohu, et anna aga olla.
Põhimõtteliselt külmetasin lapse ära! Kuidas või mis valemiga? - seda ma küll ei tea.

Ega´s muud, kui sinepiplaastrid talla alla ja loodame, et päeva-paariga läheb üle ;)


teisipäev, 22. aprill 2014

Kuidas me Eestisse sõitsime

Kui me varem olime Johannaga pärast hommikuste laevadega sõitnud, siis sel korral otsustasime, et stardime kolmapäeval, õhtuse laevaga. Seda just sellepärast, et neljapäevane päev sõiduga raisku ei läheks. Tavaliselt on ju nii, et sel päeval, mil sõit toimub, ei viitsi enam midagi teha ja sellest kujunebki null-päev.

Kolmapäeval hakkasime kell 18 kodunt startima. Just selline aeg, kui Johanna oma teist uinakut teeb.
Läks õnneks - magaski praktiliselt terve tee.
Ega ta meil eriti seda autosõitu armasta.
Kui Janeli ja Karolin on sündimisest saadik autoga ringi kimanud, siis Johanna on seda sõitmist rohkem bussiga teinud. Soomes olles ma temaga praktiliselt autoga ei sõidagi. Kui kuhugi minna vaja on, siis lähme ikka bussiga. Ju ta sellepärast seal hällis istuda ei viitsigi, et pole harjunud.

Põhimõtteliselt jõudsime õnnelikult Helsingisse. Laevale pääsemist ootas ta juba süles. Rändas ühe sülest teise sülle - ei mingit turvahälli enam.

Otsustasime kodus, et Johanna pärast võtame kindlasti kajuti. Kuna tal läheb 21.00-21.30 ajal  ööunne, siis oli mõeldamatu, et me temaga kusagil toolidel istume. Nüüd ei ole Vikingil enam neid pehmeid istumisi ka, kuhu lapse magama oleks saanud panna ja kuna me vankrit ka edasi-tagasi ei vea, siis polekski muud varianti, kui kajut.

Laeva jõudes saime kohe küla duśśi osaliseks - kõik kajutid olid välja müüdud!!
Mul vererõhk tõusis kohe sajani, kui ma mõtlema hakkasin, et kuhu ja kuidas ma selle juntsaka nüüd magama panen! Ja kuidas ning kus ma talle süüa teen!?
Võtan oma termosed ja pudrud välja ja hakkan aga kokku segama? :)
Meeleolu langes kolinal.

Infoletist öeldi küll, et läheksime ja uuriksime kajutite olukorda kella 22.00 ajal uuesti äkki mõni on vabanenud.
Mul sellesse usku ei olnud.
Istusin oma mossis näoga ja kussutasin Johannat - teisel hakkas juba uni tulema. Läksime siis kella 22.00 ajal kontrollima ja me saime kajuti,  4-kohalise.
Ma olin jummmmmmmmmmmalast õnnejunnis :):):)
Maksime selle eest 34 €. Isegi siis, kui nad ka 100 € oleks küsinud, oleks ma selle ikka võtnud. Ma lihtsalt ei tahtnud oma pisikese röövliga kusagil koridoris vedeleda. Arvata võib, et laev oli ka rahvast puupüsti täis.

Kajutisse saades tegin Johannale kiire pudru ja piima ning panime ta voodisse magama. Jäi ilma pikemalt mõtlemata. Kell oli ikkagi 22.00 ja tavaliselt magab ta sellel ajal ammu õndsat und.

Tegelikult ronisime me kõik vooditesse - ikkagi neli voodit ju! - ja jäime magama. Kui kell 24.00 autosse pidime ronima, siis hakkasime mõtlema, et miks me ei võiks ööd seal laevas magada ja hommikul koju sõita. Seal puhkaks ju ilusti välja ja saaks värskena koju sõita.
Sel korral ei saanud muidugi edasi magama jääda, sest auto oli ju selliselt pargitult, et see PEAB maha minema. Vastasel juhul jääks see tropina teistele ette.
Võibolla järgmisel korral uurime seda varianti juba varem ;)
Tõesti oli kahju suuremaid tüdrukuid üles ajada - magasid, teised, nii armsatl ja nii sügavalt.
Mis siin salata - endalgi oli magus uni kallal.

Johannaga ei olnud probleemi, sest tema sai vaikselt hälli tõstetud ja ta magas nohisedes edasi.
Terve tee magas ilusti.
Kui koju jõudsime, oli kell 2.00, mis on Johanna öine söömaaeg - toitsingi tal kõhu täis ja saime seejärel kenasti hommikuni välja magada.
Ahhoi :)

Ma kujutasin ette, et see õhtune/öine tulemine on ekstreemsem ettevõtmine.
Tegelikult polnud hullu midagi.

Soome tagasi tulles ei olnud ka mingit probleemi. Kodust sadamasse magas Johanna ilusti, sest kellaaeg oli varajane (start oli 5.30). Kui Tallinnasse jõudsime, oli tal tavapärane ärkamisaeg. Ajaski oma luugid natuke peale 7 lahti - oli rõõmus ja roosa ;)

Laevas võtsime jälle kajuti, sest siis on ikkagi privaatne koht olemas, kus lapsega toimetada ja olla. Suuremad vaatasid telekat, meie Tarmoga majandasime vaheldumisi Johannaga. Hoidsime teda suuremat sorti tegevuses, et ta autosõidu ajal ikka korralikult väsinud oleks. Kusjuures oli, sest magas praktiliselt Turuni välja. Ja kui tõusis, ei hakanud hällis protesteerima ning välja nõudma, vaid istus ja mängis mänguasjadega.

Kodus olime kella 14.00 ajal. Olgugi, et me olime rampväsinud ei saanud me tuppa passima jääda vaid läksime õue, sest õues oli tõesti megasupperhüpper ilus ilm. Päike paistis ja sooja oli ka vist oma 20 kraadi.


Puistaja

Tuleb joostes :)


Kella 18 ajal põõnasid õhtuund, nii Johanna, kui ka issi-emme. Vanad inimesed juba, vajavad ka kergeid uinakuid ;)

Eestis oli nii palju jooksmist ja majandamist, eks ikka väsitab.
Nendest tegemistest siis homme-ülehomme ;)

esmaspäev, 21. aprill 2014

Avastab maailma

Oeh, Eesti-trip jälle selja taga ja nii megagigasupperhüpper väsimus kallal.

Kõik need neli päev läksid kui nipsuga.
Ei jõudnud isegi arvutisse.
Sorry, korra ikka jõudsin, et mõned pildid blogisse üles panna, aga muidu küll mitte.

Eks ma pajatan kõigest tagant järgi.
Aga mitte nüüd ja praegu, sest kohe-kohe ronin voodisse ja jään tuttu ära.

Aga paar pilti sellest, kuidas üks väike inimene maailma avastab:

Sammal ja muld tahavad katsumist

Kindlasti peab kanadega tutvust tegema...

...ja lehmadega...

... ja tulise kaminaga.

Pall tahab viskamist...

...liiv puistamist...

...ja Johanna aplodeerimist ;)

Elu on ilus! :)


reede, 18. aprill 2014

Kõik ootavad

Kuusk lõikumist, liivakast mängijaid, kiigepuud kiikesid...

Grill puhastamist ja seejärel grillijaid...

Lillepakk lilli...

Puud kuuri...

Õunapuud lõikamist...

Peenrake korrastamist...

Vihmavarjukas painutamist ja lõikamist...

 Talu lammutamist...

Kaev äärt...

Ronimispuu ronijaid...

Oksad korjamist ja põletamist...

Maasikad puhastamist...

Kepid herneid...

Tiigike parvetajaid...

Kõik ootavad....