Ma pole selle talve jooksul nii palju suusatanudki, kui selle nädalavahetusega kokku! Küll see töötu elu on ikka hea :)
Reede öösel alustasin laskesuusatamise treeningutega!!! :D:D:D Ülejäänud teistel päevadel otsustasin siiski lihtsalt murdmaa kasuks, sest laskesuusatamises osutus relv liiga raskeks ja ma olin kogu aeg selili maas :D:D Enam selgemalt seletada ei saagi :D Ok, kes teavad seda suusatreeningut, need teavad :D
Tegelikult ka, ilmad on praegu nii fantastilised, et lausa patt oleks suusatama mitte minna. Liiati, kui suusarada on otse maja ees. Seega tuleb võimalust kasutada. Ring on küll ainult 600 m pikk, aga parem kui mitte midagi ;)
Tarmo peaks Soomest 3. märtsil koju tulema, seepärast ei hakkagi praegu ise Soome minema. Lähme järgmisel nädalal lihtsalt koos. Mul ka siis väheke lihtsam, ei pea ise sõitma.
Eile olin agar ja saatsin jälle mõned CV-d - ikka sinna pakkijate ja liinitööliste kohtadele :D Tegin isegi hügieenipassi ära, et äkki läheb vaja ( maksis koguni 6,4 € ).
Viin tüdrukud homme lasteaeda ( olid mul siin jälle tõbised), no siis on elu ju lausa luks!! :D
Muud polegi praegu nagu lisada, kui ainult seda, et naudin oma töötu karjääri ;)
esmaspäev, 28. veebruar 2011
reede, 25. veebruar 2011
Minu viimane tööpäev vanemkonstaablina ;)
Kaks päeva sain ikkagi vanemkonstaablina Eesti rahvast teenida :D :)
Olen ma siis nüüd rõõmus või kurb?
Marite küsis minult üleeile, et kas mul kurb pole ära minna. Vastasin ilma pikemalt mõtlemata ja täiesti ausalt, et ON KÜLL. Ütlesin pidulikul vastuvõtul oma tänukirja ja tärne kätte saadas reipa häälega "Teenin eesti rahavast", aga tegelikult polnud see olek nii reibas midagi. Olen terve see nädal mõelnud, et viimane nädal ongi käes ja kisub juba kurvaks küll :( Kui ma oktoobris selle otsuse vastu võtsin, et ma suudan ja lähen siit ära, siis ei oleks ma elaleski osanud arvata, et see mind nii kurvaks võtab. Hakka või nutma :D Praegu mõtlen, et tahaks kuu aega veel olla, ja peale seda kuud kindlasti veel kuu aega ja veel ja veel.....
Jagan kolleegidele oma parimaid varustusenänni ja mõtlen ise, et mulle ei jäägi ju midagi!! :)
Kulla Virgekene, Sulle ei peagi enam midagi jääma! Kõik....finito....;)
Teen töö juures kolleegidele mõned kringlid. Kangemat napsu, suupisteid ja muud söödavat pakun õhtul kodus ;)
Nagu ma ütlesin, on terve see nädal suhteliselt kurb olnud.
Ülimalt kurb on muidugi see, mis juhtus Haapsalu väikelastekodus. Selline õnnetus ei oleks tohtinud aset leida, kuid ometigi see juhtus. Kõik siin ilmas toimub mingi põhjusega. Ei oskagi nüüd öelda, milleks see tragöödia vajalik oli/on. Kui sellised sündmused juhtuvad, siis seda enam peaksid inimesed leidma põhjuse, et üle vaadata oma elu, oma perekond , oma tegemised ja just sel hetkel peaksid nad mõistma, et TEGELIKULT on enamikel neist on kõik olemas. Nad on terved, nende lapsed on terved, neil on olemas kodu, neil on kõht täis - TEGELIKULT pole neil midagi, mille üle tõsiselt kurta võiks. Enamikel neist ( meist).
Olgem rõõmsad ja võtame vastu selle , mida elu meile pakub :)
Ilusat jaanipäeva :D:D:D:D:D:D Ahhoi
Olen ma siis nüüd rõõmus või kurb?
Marite küsis minult üleeile, et kas mul kurb pole ära minna. Vastasin ilma pikemalt mõtlemata ja täiesti ausalt, et ON KÜLL. Ütlesin pidulikul vastuvõtul oma tänukirja ja tärne kätte saadas reipa häälega "Teenin eesti rahavast", aga tegelikult polnud see olek nii reibas midagi. Olen terve see nädal mõelnud, et viimane nädal ongi käes ja kisub juba kurvaks küll :( Kui ma oktoobris selle otsuse vastu võtsin, et ma suudan ja lähen siit ära, siis ei oleks ma elaleski osanud arvata, et see mind nii kurvaks võtab. Hakka või nutma :D Praegu mõtlen, et tahaks kuu aega veel olla, ja peale seda kuud kindlasti veel kuu aega ja veel ja veel.....
Jagan kolleegidele oma parimaid varustusenänni ja mõtlen ise, et mulle ei jäägi ju midagi!! :)
Kulla Virgekene, Sulle ei peagi enam midagi jääma! Kõik....finito....;)
Teen töö juures kolleegidele mõned kringlid. Kangemat napsu, suupisteid ja muud söödavat pakun õhtul kodus ;)
Nagu ma ütlesin, on terve see nädal suhteliselt kurb olnud.
Ülimalt kurb on muidugi see, mis juhtus Haapsalu väikelastekodus. Selline õnnetus ei oleks tohtinud aset leida, kuid ometigi see juhtus. Kõik siin ilmas toimub mingi põhjusega. Ei oskagi nüüd öelda, milleks see tragöödia vajalik oli/on. Kui sellised sündmused juhtuvad, siis seda enam peaksid inimesed leidma põhjuse, et üle vaadata oma elu, oma perekond , oma tegemised ja just sel hetkel peaksid nad mõistma, et TEGELIKULT on enamikel neist on kõik olemas. Nad on terved, nende lapsed on terved, neil on olemas kodu, neil on kõht täis - TEGELIKULT pole neil midagi, mille üle tõsiselt kurta võiks. Enamikel neist ( meist).
Olgem rõõmsad ja võtame vastu selle , mida elu meile pakub :)
Ilusat jaanipäeva :D:D:D:D:D:D Ahhoi
teisipäev, 15. veebruar 2011
Apostillimine
Juhhu :)
Sünnitunnistused apostillitud nagu nipsti :)
Ühe sünnitunnistuse apostillimine maksis 26,82 € ehk 420.- EEK-i. Kokku seega 840.- EEK-i
Apostillimine - sünnitunistusele needitakse paberike peale ja ongi valmis
Tahtsin sellel reedel nii 4-5 päevaks Soome minna, aga kuna pakane paugub( täna hommikul oli -26 ) ja auto streigib, siis lähen hoopis 26. veebruaril. Soomes on ju veel hullemad külakraadid, kui meil, nii et...
Sünnitunnistused apostillitud nagu nipsti :)
Ühe sünnitunnistuse apostillimine maksis 26,82 € ehk 420.- EEK-i. Kokku seega 840.- EEK-i
Tahtsin sellel reedel nii 4-5 päevaks Soome minna, aga kuna pakane paugub( täna hommikul oli -26 ) ja auto streigib, siis lähen hoopis 26. veebruaril. Soomes on ju veel hullemad külakraadid, kui meil, nii et...
esmaspäev, 14. veebruar 2011
Sõprus pole teene, selle eest ei tänata.
Sõbra alalhoidmiseks on vaja kolme asja:
austada, kui ta viibib kohal,
kiita teda, kui ta on ära ja
abistada teda tema vajadustes.
Kaunist sõbrapäeva mu kullakallikesed :)
Sõprusel ja sõprusel on vahe, nii nagu sõbral ja sõbral. Osad on lihtsalt sõbrad ja teised on Sõbrad, suure algustähega.
Minu arust ( ja minu jaoks ) jagunevad sõbrad kolme kategooriasse:
Esimese kategooria Sõbrad on need, kellele ma võin kõike rääkida, kellele võin alati loota ja kelle arvustamist( juhul, kui nad seda teevad ) ma ka kuulan. Nende poole pöördun, kui mul on mure, mõni probleem, õnnelik juhus või tore sündmus. Ma ei kohtu nende sõpradega küll mitte iga nädal, isegi mitte iga kuu, aga ma tean, et nad on minu jaoks olemas - alati. Mõndadega nendest kohtungi vaid kord aastas, sest meie vahemaad on lihtsalt liiga pikad...Nüüd lähevad need VEEL pikemaks!! :)
Nad on inimesed, keda ma usaldan ( üldiselt ma ei usalda eriti inimesi) ;)
Teise kategooria sõbrad on need, kellega räägin ja pläkutan selliseid igapäevaseid asju. Nemad teavad kaudselt minu elu ja olu, aga oma muredest-rõõmudest ma neile isiklikult ei räägi.
Kolmandasse kategooriasse kuuluvad töökaaslased ja lihtsalt tuttavad.
Tegelikult on minu jaoks olemas ka neljas kategooria nn "unustatud" sõbrad. Need on need inimesed, kellega mingil elu etapil sai väga palju suheldud ja me olime( minu arust ) head sõbrad, aga aeg, töö ja pereelu on need sõprused nagu lõhki rebinud ning need on kuidagi soiku jäänud. Mida aeg edasi, seda rohkem need soiku jäänud on. Sellest on tegelikult väga kahju. Kui ma mõnda neist nn "unustatud" sõpradest tänaval kohtan, siis ma muidugi peatun ja räägin juttu, aga et võtaks telefoni kätte ja helistaks neile....seda vist ei juhtu. Osalt selle pärast, et ÄKKI on inimene nii palju muutunud ja teiseks sellepärast, et imelik tundub ( isegi minu jaoks ). Ma ei tea - äkki seesama nn "unusatud" sõber mõtleb täpselt samamoodi nagu mina ja meil mõlemil on kahju, et me omavahel enam ei suhtle. Mul on oma 5-6 sellist "unustatud" sõpra...Ma luban, et ühel heal päeval (kui aeg on õige) ma võtan nende kõikidega ise ühendust ;);)
Mina olen igatahes sõbra valimisega VÄÄÄÄGA aeglane, aga KUI ma teda oma sõbraks pean, siis ikka 100%.
Sõbra juttudest sujuvalt külmakraadidesse:)
Täna hommikul oli õues ikka väga külm - 23 miinust. Arvasin kohe ärgates, et auto ei lähe käima. Läksin õue, üritasin käivitada ja nagu ma eeldanud olin - käima see ei läinud ehk m.o.t.t.
Auto oli nii ära külmunud, et isegi krokod ei aidanud!See on see diisel! Õnneks sain maja eest häälega otse töö juurde :D:D
Ok, Ok, Marit korjas mind kenasti peale ja viskas ära ;)
Külmakraadidest sujuvalt Soome juttudesse :)
12.02.2011, laupäeval, käisime koos perega Soomes. Jippi-juhhu-alohha :D
Hommikul kell 05:00 oli lastel äratus. Minul äratust polnud, sest mina tulin parasjagu öösel töölt ;) Pakkisime lapsed riidesse ja vudasime kella 08:00 laeva peale ja loomulikult mängutoa lähedusse. Kui laev sõitma hakkas, siis kutsusin lapsi ka vaatama, et kuidas see laev siis ikkagi sõidab. Lastel oli täpselt nii huvitav, et korra vaatasid aknast välja ja siis ütlesid, et nad tahavad multikaid seal lastetoas vaadata!!! :D Tundub, et kodus ei saa nagu üldse neid vaadata !? :D:D Eks ma siis ise vaatasin seda merd ja neid tulesid nagu väike laps...
Sõitsin ju viimati ca 10 aastat tagasi, kui klassiga gümnaasiumi lõpureisi Soome-Rootsi tegime ;)
Soome jõudsime 12:00 ajal. Kui laevast maha sõitsime, siis esimesest hetkest alates meeldis mulle kõik see, mida ma seal nägin. Vahtisin ringi nagu tõeline turist :D:D Ulme !!:D Ma lihtsalt ei jõua ära oodata, millal päriselt seal elame. Soome süstib minusse kuidagi positiivset energiat... mida Eesti kohe üldse ei süsti. Selline tunne on nagu ees ootab uus algus. Mida see tegelikult ka on ;)
Soomes käisime poodides ringi. Kui meie poodides on allahindlused alla igasuguse arvestuse, siis seal on allahindlused ikka ALLAHINDLUSTE moodi. Tühjendasime seal tibake oma rahakotte ja tulime õhtul kella 21:30 laevaga tagasi. Lapsed pidasid selle sõidu ja selle shoppingu väga hästi vastu (arvestades sellega, kui vähe nad magasid).
Täna käisin lõpuks notaris ja viisin laste sünnitunnistused apostillimisele. Aega võttis, aga viidud need said ;)
Töökuulutustest nii palju, et see Nestle töökoht, kuhu ma liinitööliseks/pakkijaks lootsin saada, vastas nüüd eelmisel nädalal. Vastus tuli, aga mina ei osutunud nende valituks. Kuulutuses oli saadaval 20 töökohta, aga avaldusi olevat tulnud 300!!! Seega ma täitsa mõistan, et ma ei osutunud valituks. See, et nii palju avaldusi tehti, paneb imestama ja võttis neelatama, et ÄKKI ei leiagi tööd...aga see neelatus oli korraks vaid - küll ma leian ;)
austada, kui ta viibib kohal,
kiita teda, kui ta on ära ja
abistada teda tema vajadustes.
Kaunist sõbrapäeva mu kullakallikesed :)
Sõprusel ja sõprusel on vahe, nii nagu sõbral ja sõbral. Osad on lihtsalt sõbrad ja teised on Sõbrad, suure algustähega.
Minu arust ( ja minu jaoks ) jagunevad sõbrad kolme kategooriasse:
Esimese kategooria Sõbrad on need, kellele ma võin kõike rääkida, kellele võin alati loota ja kelle arvustamist( juhul, kui nad seda teevad ) ma ka kuulan. Nende poole pöördun, kui mul on mure, mõni probleem, õnnelik juhus või tore sündmus. Ma ei kohtu nende sõpradega küll mitte iga nädal, isegi mitte iga kuu, aga ma tean, et nad on minu jaoks olemas - alati. Mõndadega nendest kohtungi vaid kord aastas, sest meie vahemaad on lihtsalt liiga pikad...Nüüd lähevad need VEEL pikemaks!! :)
Nad on inimesed, keda ma usaldan ( üldiselt ma ei usalda eriti inimesi) ;)
Teise kategooria sõbrad on need, kellega räägin ja pläkutan selliseid igapäevaseid asju. Nemad teavad kaudselt minu elu ja olu, aga oma muredest-rõõmudest ma neile isiklikult ei räägi.
Kolmandasse kategooriasse kuuluvad töökaaslased ja lihtsalt tuttavad.
Tegelikult on minu jaoks olemas ka neljas kategooria nn "unustatud" sõbrad. Need on need inimesed, kellega mingil elu etapil sai väga palju suheldud ja me olime( minu arust ) head sõbrad, aga aeg, töö ja pereelu on need sõprused nagu lõhki rebinud ning need on kuidagi soiku jäänud. Mida aeg edasi, seda rohkem need soiku jäänud on. Sellest on tegelikult väga kahju. Kui ma mõnda neist nn "unustatud" sõpradest tänaval kohtan, siis ma muidugi peatun ja räägin juttu, aga et võtaks telefoni kätte ja helistaks neile....seda vist ei juhtu. Osalt selle pärast, et ÄKKI on inimene nii palju muutunud ja teiseks sellepärast, et imelik tundub ( isegi minu jaoks ). Ma ei tea - äkki seesama nn "unusatud" sõber mõtleb täpselt samamoodi nagu mina ja meil mõlemil on kahju, et me omavahel enam ei suhtle. Mul on oma 5-6 sellist "unustatud" sõpra...Ma luban, et ühel heal päeval (kui aeg on õige) ma võtan nende kõikidega ise ühendust ;);)
Mina olen igatahes sõbra valimisega VÄÄÄÄGA aeglane, aga KUI ma teda oma sõbraks pean, siis ikka 100%.
Sõbra juttudest sujuvalt külmakraadidesse:)
Täna hommikul oli õues ikka väga külm - 23 miinust. Arvasin kohe ärgates, et auto ei lähe käima. Läksin õue, üritasin käivitada ja nagu ma eeldanud olin - käima see ei läinud ehk m.o.t.t.
Auto oli nii ära külmunud, et isegi krokod ei aidanud!See on see diisel! Õnneks sain maja eest häälega otse töö juurde :D:D
Ok, Ok, Marit korjas mind kenasti peale ja viskas ära ;)
Külmakraadidest sujuvalt Soome juttudesse :)
12.02.2011, laupäeval, käisime koos perega Soomes. Jippi-juhhu-alohha :D
Hommikul kell 05:00 oli lastel äratus. Minul äratust polnud, sest mina tulin parasjagu öösel töölt ;) Pakkisime lapsed riidesse ja vudasime kella 08:00 laeva peale ja loomulikult mängutoa lähedusse. Kui laev sõitma hakkas, siis kutsusin lapsi ka vaatama, et kuidas see laev siis ikkagi sõidab. Lastel oli täpselt nii huvitav, et korra vaatasid aknast välja ja siis ütlesid, et nad tahavad multikaid seal lastetoas vaadata!!! :D Tundub, et kodus ei saa nagu üldse neid vaadata !? :D:D Eks ma siis ise vaatasin seda merd ja neid tulesid nagu väike laps...
Sõitsin ju viimati ca 10 aastat tagasi, kui klassiga gümnaasiumi lõpureisi Soome-Rootsi tegime ;)
Soome jõudsime 12:00 ajal. Kui laevast maha sõitsime, siis esimesest hetkest alates meeldis mulle kõik see, mida ma seal nägin. Vahtisin ringi nagu tõeline turist :D:D Ulme !!:D Ma lihtsalt ei jõua ära oodata, millal päriselt seal elame. Soome süstib minusse kuidagi positiivset energiat... mida Eesti kohe üldse ei süsti. Selline tunne on nagu ees ootab uus algus. Mida see tegelikult ka on ;)
Soomes käisime poodides ringi. Kui meie poodides on allahindlused alla igasuguse arvestuse, siis seal on allahindlused ikka ALLAHINDLUSTE moodi. Tühjendasime seal tibake oma rahakotte ja tulime õhtul kella 21:30 laevaga tagasi. Lapsed pidasid selle sõidu ja selle shoppingu väga hästi vastu (arvestades sellega, kui vähe nad magasid).
Täna käisin lõpuks notaris ja viisin laste sünnitunnistused apostillimisele. Aega võttis, aga viidud need said ;)
Töökuulutustest nii palju, et see Nestle töökoht, kuhu ma liinitööliseks/pakkijaks lootsin saada, vastas nüüd eelmisel nädalal. Vastus tuli, aga mina ei osutunud nende valituks. Kuulutuses oli saadaval 20 töökohta, aga avaldusi olevat tulnud 300!!! Seega ma täitsa mõistan, et ma ei osutunud valituks. See, et nii palju avaldusi tehti, paneb imestama ja võttis neelatama, et ÄKKI ei leiagi tööd...aga see neelatus oli korraks vaid - küll ma leian ;)
teisipäev, 1. veebruar 2011
Tehtud :)
Viimasest sissekandest on juba pea 2 nädalat möödunud...Aeg lendab :)
Olin lastega hoolduslehel ja siis polnud nagu eriti millestki kirjutada....Kui siis seda, et tegelesin kodus elamise suurpuhastusega ja laste toast harutasin nari ka lahti, sest see võttis seal nii palju ruumi ja nagunii tuleb nari Soome kaasa vedada.
Eile viisin siis ülemusele avalduse ära, seega - TEHTUD ;)
Kolleegid ikka küsivad, et kuhu ma siis tööle lähen ja mida tegema. Kuna mul hetkel mingit töökohta veel pole, siis vastangi, et ei tea :):) Hetkel ma ei teagi...
Tööd politseis on jäänud veel 27 päeva :)
Täna tegelesin jälle töökuulutustega, kuigi ma olen aru saanud, et see on tegelikult suht mõttetu tegevus. Kes see ikka sellist inimest tööle palkab, kes hoopis teises riigis elab. Kuna ma nii loll olen ja ikkagi oma CV-sid saadan, siis saatsin 9 tööandjale: 5 x aianduse alal, 3 x pakkija ja 1 x turvatöötaja.
Ühelt haljastus firmalt tuli kohe vastus, et kas ma olen selle alaga varem ka tegelenud. Vastasin siis omakorda, et töötanud sellel alal ei ole, aga haljastusega olen oma talu näol tegelenud küll. Kui vastavad veel, siis on hea, kui ei vasta - elan üle ;)
Kui ma avalduse esitasin juba ära, siis laste dokumente pole ikka jõudnud apostillida. Selle tee püüan siis neljapäeval ette võtta. Päriselt ka!! :D
Soome keele õppimine käib endiselt ;)
Kui keegi soomlane midagi räägib, sis ei saa ma suurt midagi aru, sest ta räägib nii kiiresti. Kui ma aga loen midagi soome keeles, siis mõistan juba üsnagi hästi.
Õppida-õppida-õppida ;)
Olin lastega hoolduslehel ja siis polnud nagu eriti millestki kirjutada....Kui siis seda, et tegelesin kodus elamise suurpuhastusega ja laste toast harutasin nari ka lahti, sest see võttis seal nii palju ruumi ja nagunii tuleb nari Soome kaasa vedada.
Eile viisin siis ülemusele avalduse ära, seega - TEHTUD ;)
Kolleegid ikka küsivad, et kuhu ma siis tööle lähen ja mida tegema. Kuna mul hetkel mingit töökohta veel pole, siis vastangi, et ei tea :):) Hetkel ma ei teagi...
Tööd politseis on jäänud veel 27 päeva :)
Täna tegelesin jälle töökuulutustega, kuigi ma olen aru saanud, et see on tegelikult suht mõttetu tegevus. Kes see ikka sellist inimest tööle palkab, kes hoopis teises riigis elab. Kuna ma nii loll olen ja ikkagi oma CV-sid saadan, siis saatsin 9 tööandjale: 5 x aianduse alal, 3 x pakkija ja 1 x turvatöötaja.
Ühelt haljastus firmalt tuli kohe vastus, et kas ma olen selle alaga varem ka tegelenud. Vastasin siis omakorda, et töötanud sellel alal ei ole, aga haljastusega olen oma talu näol tegelenud küll. Kui vastavad veel, siis on hea, kui ei vasta - elan üle ;)
Kui ma avalduse esitasin juba ära, siis laste dokumente pole ikka jõudnud apostillida. Selle tee püüan siis neljapäeval ette võtta. Päriselt ka!! :D
Soome keele õppimine käib endiselt ;)
Kui keegi soomlane midagi räägib, sis ei saa ma suurt midagi aru, sest ta räägib nii kiiresti. Kui ma aga loen midagi soome keeles, siis mõistan juba üsnagi hästi.
Õppida-õppida-õppida ;)
Tellimine:
Postitused (Atom)